Davvisámegillii

DIEĐÁHUS (18.5.2018)

Eanangodde- ja sode-ođastusa ovdanbuktin

Eanangodde- ja sode-ođastusas vuođđuduvvojit ođđa eanangottit, ođasmahttojit sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ráhkadus, bálvalusat ja ruhtadeapmi sihke sirdojit eanangottiide ođđa barggut. Lea dárkkuhus, ahte ođastus boahtá fápmui 1.1.2020 rájes.

Stuorámus nuppástus lea juogadeapmi golmma hálddahusa dássái. Boahttevuođas Suoma almmolaš hálddahus lágiduvvo golmma dásis, mat leat stáhta, eanangoddi ja gielda.

Iešráđđema eanangottit ásahuvvojit dálá eanangoddejuogu vuođul. Boahttevuođas 18 eanangotti lágidit guovlluset buot sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid. Eanangottiide sirdásit maiddái eará barggut EBI-guovddážiin, BE-doaimmahagain, guovlluhálddahusdoaimmahagain, eanangotti lihtuin ja eará gieldaovttastumiin sihke gielddain. 

Dát geahpeda dovdomassii iešguđetlágan sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa lágideamis vástideaddji orgánaid ja gielddaid oktasaš lágas ásahuvvon organisašuvnnaid meari, go barggut sirdásit measta 190 sierra vástuvirgeoapmahaččas 18 eanangoddái. Ođastusa mielde bálvalusaid lea vejolaš jođihit buorebut guovllulaččat dássedettolaš oppalašvuohtan. 

Masa ođastusain figgojuvvo? 

Ođastusa ulbmilin lea fállat olbmuide buorebut go dál ovttaveardásaš bálvalusaid, geahpedit buresveadjin- ja dearvvasvuođaerohusaid sihke goahcat goluid lassáneami. Vuođđobálvalusat nannejuvvojit ja digitálalaš bálvalusat ávkingeavahuvvojit buorebut.

Stáhta vástida ovdasajis boahttevaš eanangottiid ruhtadeamis. Sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa máŋggakanálat ruhtadeapmi dahkko oktageardánabbon ja olbmuid válljenfriijavuohta bálvalusain lasihuvvo.

Ođastusa ulbmilin lea duohpat gitta stuorra oasi almmolaš ekonomiija vealgáiduvvamis. Ráđđehusa 10 miljárdda euro seastinmihttomearis sullii 3 miljárdda euro lea dárkkuhus oažžut sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ođastusain jagi 2029 rádjai.  Golmma miljárdda euro seastinmihttomeari juksan eaktuda, ahte golut ožžot boahttevuođas lassánit dušše 0,9 proseantta jagis, go dál dat lassánit 2,4 proseantta jahkásaččat.

Eanangottit vástidit máŋggalágan bargguin

Ođđa eanangottiide sirdásit sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa lassin 1.1.2020 rájes čuovvovaš doaimmat:

  • sosiála- ja dearvvasvuođafuolahus
  • gádjundoaibma
  • birasdearvvasvuođafuolahus
  • eanadoallu ja dálonguovllu ovddideapmi
  • guovlluid ja daid ealáhuseallima ovddideapmi, fitnodat-, bargo- ja ealáhusbálvalusaid lágideapmi sihke ruovttuiduvvama ovddideapmi
  • guovlluid geavaheami plánen ja stivren, eanangoddelávvaráhkadeapmi sihke huksendoaimma ovddideapmi
  • guolle- ja čáhcedoallu, čáhcefuolahusa plánen sihke čáhce- ja mearrafuolahus
  • johtalusvuogádatplánen ja guovllulaš geaidnofuolahus
  • eanangottálaš identitehta sihke kultuvrra, máhttima ja lihkadeami ovddideapmi
  • servodaga dorvvolašvuođastrategiijai gulavaš guovllulaš ráhkkaneapmi.
  • lága vuođul addon eará guovllulaš barggut.

Ođastusa váldolágat

Dál lea jođus viiddes sode- ja eanangoddeođastusa válmmaštallanbargu. Ođastussii laktáseaddji váldolágat leat čuovvovaččat: 

  • Sode-ordnenláhka
  • Fápmuibidjanláhka
  • Eanangoddeláhka
  • Ruhtadeami guoski lágat 
    • eanangottiid ruhtadanláhka
    • gieldda vuođđobálvalusaid stáhtaossodatláhka 
  • Vearuhusa guoski lágat
  • Bargoveaga guoski lágat
  • Válgaláhkaásaheapmi
  • Almmolašhálddahuslágat 
  • Ålánda 

Eanangodde-, sode- ja válljenfriijavuođalágat gieđahallojit riikkabeivviin. Oahpásmuva dárkilabbot válmmaštallama áigetávvalii.


Anarâškielân

TIÄĐÁTTÂS (18.5.2018)

Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem almosoovdânpyehtim

Eennâmkodde- já soti-uđâsmitmist vuáđuduvvojeh uđđâ eennâmkodeh, uđâsmittojeh sosiaal- ja tiervâsvuođâhuolâttâs rááhtus, palvâlusah já ruttâdem sehe sirdojeh uđđâ tooimah eennâmkuddijd. Uđâsmittem lii tárguttâs šoddâđ vuáimán 1.1.2020 rääjist.

Stuárráámus nubástus lii juáhu kuulmâ haldâttuv táásán. Puátteevuođâst Suomâ almos haldâttâh uárnejuvvoo kuulmâ tääsist, moh láá staatâ, eennâmkodde já kieldâ.

Jiešhaaldâtliih eennâmkodeh ráhtojeh tááláá eennâmkoddejuávu vuáđuld. Puátteevuođâst 18 eennâmkodded uárnejeh puoh kuávlus sosiaal- já tiervâsvuodâpalvâlusâid. Eennâmkuddijd sirdâšuveh meid eres tooimah IPI-kuávdáin, pargo- já iäláttâstoimâttuvâin, kuávluhaldâttâhvirgáduvâin, eennâmkuudij litoin já eres kieldâovtâstuumijn sehe kieldâin. 

Taat keeppid merhâšitteht sierâlágán sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs orniimist västideijee já kieldâi ohtsij lahâaasâtlij ornijdumij mere, ko tooimah sirdâšuveh masa 190 sierâ ovdâsvástádâsvirgeomâháást 18 eennâmkoodán. Uđâsmittem mield palvâlusâid pyehtih jođettiđ pyerebeht kuávlulávt täsitiädulii olesvuottân. 

Maid uđâsmitmijn háputtâleh? 

Uđâsmittem ulmen lii faallâđ ulmuid tááláást ovtviärdásub palvâlusâid, kepidiđ pyereestvaijeem- já tiervâsvuođâiäruid sehe tolliđ koloi šoddâm. Vuáđupalvâlusah nanoduvvojeh já digitaalliih palvâlusah annojeh ävkkin pyerebeht.

Staatâ västid vuosâsajasávt šaddee eennâmkuudij ruttâdmist. Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs maaŋgâ kanava peht jottee ruttâdem tahhoo oovtâkiärdánubbon já ulmui valjimrijjâvuotâ lasettuvvoo.

Uđâsmittem ulmen lii haldâšiđ pyerebeht almolii ekonomia koloid já visásmittiđ, ete ruttâ pijssáá. Haldâttâs 10 miljard euro šeštimmittomeereest suulân 3 miljard eurod lii tárguttâs finniđ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs uđâsmitmijn ive 2029 räi.  Kulmâ miljard euro šeštimmittomere juksâm váátá, ete koloh uážuh puátteevuođâst šoddâđ tuše 0,9 prooseent ivveest, ko tääl toh šaddeh 2,4 prooseent ihásávt.

Eennâmkodeh västideh maaŋgâlágánijn tooimâin

Uđđâ eennâmkuddijd sirdâšuveh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs lasseen 1.1.2020 rääjist čuávvooh tooimah:

  • sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs
  • kááijumtoimâ
  • pirâstiervâsvuođâhuolâttâs
  • eennâmtuálu já eennâmkuávlu ovdedem
  • kuávlui já toi iäláttâseellim ovdedem, irâttâs-, pargo- já iäláttâspalvâlusâi ornim sehe päikkilistem ovdedem
  • kuávlui kiävtu vuávám já stivrim, eennâmkoddekaavam sehe huksimtooimâ ovdedem
  • kyeli- já čäcituálu, čäcihuolâttâs vuávám sehe čäci- já merâhoittám
  • jotolâhvuáhádâhvuávám já kuávlulâš maađijtuálu
  • eennâmkodálii identiteet sehe kulttuur, mättim já lihâdem ovdedem
  • ohtsâškode torvolâsvuotâstrategian kullee kuávlulâš ráhtádâttâm.
  • eres kuávluliih tooimah moh adeluvvojeh laavâ vuáđuld.

Uđâsmittem váldulaavah

Tääl lii joođoost vijđes soti- já eennâmkoddeuđâsmittem valmâštâllâmpargo. Uđâsmitmân lohtâseijee váldulaavah láá čuávvooh: 

  • Soti-ornimlaahâ
  • Vuáimánpieijâmlaahâ
  • Eennâmkoddelaahâ
  • Ruttâdmân kyeskee laavah 
    • eennâmkuudij ruttâdemlaahâ
    • kieldâ vuáđupalvâlusâi staatâuásilaahâ 
  • Viärutmân kyeskee laavah
  • Pargoviehân kyeskee laavah
  • Vaaljâlahâasâttem
  • Almoshaldâttâhlaavah 
  • Ahvenanmaa 

Eennâmkodde-, soti- já valjimrijjâvuotâlaavah kieđâvuššojeh ovdâskoddeest. Uápásmuu tärhibeht valmâštâllâm äigitaavlun.


Nuõrttsääʹmǩiõlle

TIEDOTE KOLTANSAAMEKSI (18.5.2018)

Mäddkåʹdd- ja soti-oođõõzz ouʹdde pohttmõš

Mäddkåʹdd- da soti-oođõõzzâst piijât ođđ mäddkooʹddid, oođeet sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl raajõõzz, kääzzkõõzzid da teäggtõõzz di seeʹrdet mäddkooʹddid ođđ tuâjaid. Oođõõzz lij mieʹrr pueʹtted viõʹǩǩe 1.1.2020 ääʹljeeʹl.

Šuurmõs muuttâs lij juâkkmõš koolm vaaldâšm tässa. Juätkast Lääʹddjânnam õõlmâs vaaldâšm jäʹrjstet koolm tääʹzzest, kookk lie riikk, mäddkåʹdd da kåʹdd.

Jiõččvaaldšmallaš mäddkooʹddid raajât ânnʼjõž mäddkåʹddjuâǥǥ vuâđald. Juätkast 18 mäddkåʹdded jäʹrjste puk vuuʹdes sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. Mäddkooʹddid serddje še jeeʹres tuâj JTP-kõõskõõzzin, TJ-konttrin, vuʹvddvaaldâšmkonttrin, mäddkooʹddi leettain da jeeʹres kåʹddõhttmin di kooʹddin. 

Tät ǩeäʹppad miârkteeinalla jeeʹresnallšem sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl jäʹrjstummšest vaʹstteei da kooʹddi õhttsaž lääʹjjest šiõttuum organisaatioi meäʹr, ǥu tuâj serddje ââlda 190 jeeʹres vaʹstteei veʹrǧǧniiʹǩǩin 18 mäddkådda. Oođõõzz mieʹldd kääzzkõõzzid pââʹstet jååʹđted pueʹrben vooudlânji tääʹssteäddlaž obbvuõttân. 

Mâiʹd oođõõzzin kuõzztõõlât?

Oođõõzz täävtõssân lij taʹrjjeed oummid ânnʼjõõžž õõutverddsab kääzzkõõzzid, ooʹcceed järrnummšid pueʹrrvââjjam- da tiõrvâsvuõđ beäʹlnn di tuõʹllstõõlât kuuli šõddmõõžž. Vuâđđkääzzkõõzzid pueʹreet da digitaalʼlaž kääzzkõõzzid ââʹnet pueʹrben äuʹǩǩen.

Vuõss-sââʹjest riikk vaʹsttad puõʹtti mäddkooʹddi teäggtõõzzâst. Sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl määŋgkanaalʼlaž teäggtõõzz viiǥǥât õõutǩeârddsab årra da lââʹzztet oummi vääʹld vaʹlljeed kääzzkõõzzin.

Oođõõzz täävtõssân lij tuõrrâd õʹhtte jõnn vueʹzz õõlmâs tällõõzz ǩeâllʼjemvääʹnest. Halltõõzz 10 miljaard eeuʹr šeäʹšttemtäävtõõzzâst nuʹtt 3 miljaard euʹrred lij vuäǯǯad sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl oođummšin eeʹjj 2029 räjja mõõneeʹst.  Koolm miljaard  eeuʹr šeäʹšttemtäävtõʹsse kuåsttmõš oudldâstt, što mâân vuäǯǯa juätkast šorrned tåʹlǩ 0,9 proseʹntted eeʹjjest, ǥo tõk ååʹn šorrne 2,4 proseʹntted eeʹjjest.

Mäddkååʹdd vaʹsttee määŋgnallšem tuâjain

Ođđ mäddkooʹddid serddje sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl lââʹssen 1.1.2020 ääʹljeeʹl täk tuâj:

  • sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõll
  • peälštemtoimm
  • pirrõstiõrvâsvuõtthuõll
  • mäddtääl da mäddvuuʹd ooudâsviikkmõš
  • vuuʹdi da tõi jieʹllemvueʹǩǩjieʹllem õõudâsviikkmõš, põõrǥâs-, tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩ-kääzzkõõzzi jäʹrjstummuš da aazztâʹttem ooudummuš
  • vuuʹdi ââʹnnem plaanummuš da oʹhjjummuš, mäddkåʹddkääʹvvtummuš di raajõstooim ooudummuš
  • kueʹll- da čääʹcctääll, čääʹcchuõl plaanmõš di čääʹcc- da miârrhåidd
  • trafikkriâšldõkplaanummuš da vooudlaž čuõkkui vaaldšummuš
  • mäddkååddlaž identiteeʹtt di kulttuur, siltteem da liikkeem ooudummuš
  • õhttsažkååʹdd staanvuõttstrategia kuulli vooudlaž vaʹrrjõõttmõš.
  • lääʹjj vuâđald uʹvddmest åårrai jeeʹres vooudlaž tuâj.

Oođõõzz väʹlddlääʹjj

Tän poodd jååʹttmen lij veiddsõs soti- da mäddkåʹddoođõõzz valmštõõllâmtuâjj. Täk lie oođõʹsse kuulli väʹlddlääʹjj: 

  • Soti-riâššâmlääʹǩǩ
  • Viõʹǩǩepiijjâmlääʹǩǩ
  • Mäddkåʹddlääʹǩǩ
  • Teäggtõõzz kuõskki lääʹjj
    • mäddkooʹddi teäggtõslääʹǩǩ
    • kååʹdd vuâđđkääzzkõõzzi riikkvueʹsslääʹǩǩ 
  • Piiđtummuž kuõskki lääʹjj
  • Tuâjjlažkååʹdd kuõskki lääʹjj
  • Vaal-lääʹjjšiõttummuš
  • Takai vaaldâšmlääʹjj
  • Oolandd

Mäddkåʹdd-, soti- da vaʹlljeemfrijjvuõttlääʹjj ǩiõttʼtõõlat eeʹttiǩ-kååʹddest. Tobdstõõđ tääʹrǩben valmštõõllmõõžž äiʹǧǧmieʹrid.