Palaa listaukseen

Sämikuávlust tuáivuh, ete tááláš palvâlemtääsi siäilu - Sämikielâ vaiguttemtoimâorgaan nomâttum

Laapi eennâmkode valmâštelleeh juttii sämikuávlust vyesimáánu loopâst já ellii nuuvt kuávdášpaaihijn ko meid ucceeb kyláin tegu Vuáčču já Njuárgám.

– Sämikuávlust ulmuuh láá huolâstum tast, ete siäiluh-uv tááláš palvâlusah, mutâ meiddei tast, maht sämikielâlâš palvâlussáid kiävá, iätá nubástusjođetteijee Marja Perälä.

Laapi eennâmkode valmâštâlmist láá huámášâm sämikielâ já kulttuur tubdâmuš merhâšume palvâlusâin.

– Tääl mij lep ročomin ton oovdân, ete sämikielâlâš palvâlusâid já kuhes kooskâid váldáččii vuotân meiddei eennâmkuudij ruttâdemkriterijn, muštâl Perälä.

Vuáčust savâstellii tast maht palvâlusâid já njuolgâdusâid puávtáččij heiviittiđ jiärmálávt páihálâš tiilijd.

– Vuáčuliih muštottii, ete tot mij tuáimá kaavpugist ij ain tooimâ tuárispeln, muštâlij uásálistemkoordinaattor Jukka Hakola.

Anarist stuárráámus huollân lâi sämikielâlâš palvâlusâi finnim. Savâstâlmijn pottii oovdân pyereh iävtuttâsah, já hastii eennâmkode läjidiđ sämikielâlâš palvâlusâid vijđásub tave-eennâmlâš ohtsâšpargon.

– Puátteevuođâ visiost sämikielâlâš palvâlemkuávdáš ličij-uv Kárášjuuvâst, kost lii jo spesialpyecceitipšom, já Sämmilij aalmuglâš kiälbukuávdáš (Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš, SÁNAG) fáálá sämikielâlâš uáivádâstipšo- já mielâtiervâsvuotâpalvâlusâid.

Taam puáhtá leđe vaigâd olášuttiđ laavâi já asâttâsâi tiet. Máhđulâš čuávdusin iävtuttii-uv sämikielâlâš soti-kuávdáá, mii huolâttičij sämikielâlâš palvâlusâi falâmist.

– Tot lii mielâkiddiivâš iävtuttâs. Mij lep savâstâllâm sämikielâlâš palvâlemlinjáást. Taah láá pyereh huámášumeh puátteš savâstâlmáid, smiättá soti-nubástuskoordinaattor Miia Palo.

jikieldah halijdeh pyerediđ ohtsâšpargo

Ucjuuvâst lijjii hiäjus feerimeh jieškote-uvlágán uđâsmitmijn. Ucjuuvâst maaŋgâs halijdii pyereeb räjiohtsâšpargo. Eromâšávt Kärigâšnjaargâ kylást halijdeh kevttiđ Kárášjuuvâ palvâlusâid, moh láá 20 km keččin, ko vist Ucjuvnjäälmi tiervâsvuotâpalvâlusah láá čyeti kilomeetter keččin já Ruávinjaargâ kuávdášpyecceiviäsungis lii 450 km mätki.

Ucjuvliih oroh kuittâg iänááš lemin tuđâvááh tááláš almolâš palvâlussáid já tuoivâliih jottee palvâlusâi pyehtim máhđulâšvuođâi háárán.

– Puátteevuođâst motomeh palvâlusah pyehtih jotteeđ rieggei aln tuárispele kuávluin, suogârdâl nubástusjođetteijee Perälä.

Räjikieldân ucjuvliih pyehtih motomin finniđ tuáhtáriše Taažâ kááijumhelikopterist. Tot lii maŋgii aldeláá Ucjuuvâ ko Suomâ kááijumhelikopter.

Iänuduvvâst valmâštelleeh ožžuu kuullâđ kieldâ huolâ torvolâšvuođâst já poolispalvâlusâi kaidâmist, já teivâdiđ kieldâlijguin sehe Luppokoti ässeiguin já pargeiguin.

– Meiddei Iänudâh haalijd turviđ räjiohtsâšpargo Taažáin ja Ruotáin, muštâlij nubástusjođetteijee Perälä.

Iänuduvlâš nuorâi teivâdem movtijditij valmâstelleid. Nuorah lijjii vyelgimin eres kuávloid uápui tiet, mutâ stuárráámus uási halijdij maccâđ päikkikuávlusis já älgiđ irâtteijen. Nuorâin lii positivlâš osko puátteevuotân, já maaŋgâs feerejii ete sist lii máhđulâšvuotâ vaiguttiđ aššijd, ovdâmerkkân nuorâistiivrâ peht.

Pargo juátkoo vaiguttemtoimâorgaan peht

Sämikielâ vaiguttemtoimâorgaan lii nomâttum. Toimâorgaanist láá čiččâm jesânid já värijesânid nuuvt, ete Sämitiggeest láá neelji jeessân. Lasseen láá pivdám meiddei Saaʹmi siidsååbbar, sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitteijeid já pargei ornijduumijd nomâttiđ jesânijd.

– Pargo juátkoo eereeb iärrás sämikielâ vaiguttemorgaan peht, ko tot čokkân vuossâmuu keerdi čohčuv. Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio lii mield meiddei Laapi koskâpuddâsâš valmâštâllâmtoimâorgaanist. Porgemáánust visásmuvá eennâmkoddevalmâštâllâm sämikielâlâš palvâlusâi valmâštellee.

Sämikielâ valmâštâllâmtoimâorgaanân láá nomâttum čuávuvááh jesâneh:

Anne-Mari Näkkäläjärvi, väärrin Inkeri Väystäjä, Iänuduv kieldâ
Varpu Falck, väärrin Anne Kirste Aikio, Sämitigge
Ristenrauna Magga, väärrin Neeta Jääskö, Sämitigge
Leena Niittyvuopio-Jämsä, väärrin Nihkolas Valkeapää, Sämitigge
Tiina Sanila-Aikio, väärrin Pia Ruotsala-Kangasniemi, Sämitigge
Risto Varis, väärrin Hanna Riipi, Suáđikylá kieldâ
Elle Aikio, väärrin Laura Arola, Ucjuuvâ kieldâ

Sämikielâlâš palvâlusâi västideijee valmâštellee

 

Lahtojeijee liiŋkah:

Kielâlâš vuoigâdvuođah – Soti- já eennâmkoddeuđâsmittem – Kuávlu-uđâsmittem  (suomâkielân)

Vaiguttemtoimâorganij nomâttem, Laapi eennâmkode koskâpuddâsâš valmâštâllâmtoimâorgaan čuákkim äššilisto 8.06.2018/Ässinr 101 (suomâkielân)